Gavman Yusim Namba Pawa na Tupela Taim stopim Oposisen

POT MOSBI - Gavman bilong tude i yusim namba pawa na tupela taim long dispela wik long blokim Oposisen long  tebolim ol ripot bilong pablik mani we oposisen i tok i lus long pasin korapsen.

Oposisen long las wik i laik tebolim ripot bilong K50 milien bilong Sepik Welpam projek na long dispela wik (aste), em i laik tebolim ripot bliong K50,000 long flua bilong Palamen. Tasol gavman i yusim namba bilong em na stopim Oposisen.

Long las wik, Oposisen lida, Don Polye, i tokim Palamen olsem gavman i yusim  K50 milien bilong Sepik Spesol Ikonomik Zon long rot i no bihainim lo, na askim Spika Theo Zurenuoc long tebolim long Palamen.

Planti ol memba bilong Palamen i no laikim Mista Polye long tebolim ripot na i mekim planti nois. Na Spika Zurenuoc i kamapim vot na gavman i win wantaim 61 na Oposisen 9.

Long aste tu, Deputi Oposisen lida Sam Basil i tok Opis bilong Paraim Minista long 2012 i baim K50, 000 i go long 3-pela man hailans long taim bilong politikel hevi long 2011/12 na i laik tebolim ripot o evidens, tasol gavman i gat namba na ol i singaut na stopim.

Mista Basil i tok K50, 000 i go aut long tripela man long ol i mekim tok giaman long sapotim gavman. Em i tok long 2011 na 2012, em i bin stap wantaim gavman tasol em i no bin klia long dispela inap long dispela taim.

Praim Minista, Peter O’Neill,  i tok i no gat wanpela hevi long dispela bikos kot i stretim pinis. Em i tok em i no save long K50,000 peimen na i tok Sif Seketeri bai sekim na tokim Mista Basil bihain.

Mista Zurenuoc i tok bikpela namba bilong ol memba long Palamen i no laikim na tok no gat long Mista Basil long tebolim ripot.

Bihian long en, tupela lida, Basil na Polye i givim ripot wantaim evidens bilong K50 milien bilong Sepik Welpam projek na K50,000 long ol midia.

Long K50 milien, Minista husat i go pas long projek em Minista bilong Tred Komes na Indastri, Richard Maru, i tok ol tok sut bilong Oposisen i no tru.

Em i tok Seketeri bilong Fainens, Ken Nangan na Seketeri bilong Komes na Indastri, John Andrias tasol i sainim sek  na i no gat paul pasin i kamap.

Minista Maru i mekim tok klia olsem K24 milien i go long ol infrastraksa projek olsem wara saplai, pawa saplai, polis stesen, rot na ol arapela, na K26milien i stap yet long tras akaun.

Ripot i kam long midia long kantri i soim olsem opis bilong Praim Minista long Me 23, 2012 i baim K50,000 i go long wanpela kampani.

Ripot i soim olsem kampani (mipela i holim bek nem) i kisim peimen long intelijen edvais sevis i go long opis bilong parim minista.

Tasol em i soim tu olsem kampani i kisim K50,000 sek  pastaim long Me 23 na rejista bihain long IPA long Me 29, 2012. [WantokNiuspepa]
Share 2 WA Share 2 G+

0 comments:

Post a Comment